1500 tonni päästetud biojäätmeid
Eestis tekib aastas keskmiselt 167 000 tonni toidujäätmeid. Kliimaministeeriumi andmetel saab selle kogusega täita kahekordselt Tallinna lauluväljaku lava.
Erinevatel andmetel jõuab sellest ca 25-30% (ca 6200 veokikoormat) endiselt koos segaolmejäätmetega põletusse või ladestusse – kohtadesse, kuhu see kindlasti ei peaks sattuma. See tähendab, et on endiselt veel terve hulk majapidamisi, kus ei koguta biojäätmeid liigiti ning visatakse need segaolme hulka, kust neid eraldada pole võimalik.
Eesti Keskkonnateenuste biojäätmete kogumise statistika näitab kahe aasta jooksul märkimisväärset liigiti kogumise kasvu, eriti heade tulemustega paistavad silma Tartumaa inimesed. Samas ei täida Eesti endiselt Euroopa Liidu poolt kehtestatud eesmärki, mis toob lähiaal kaasa rahalisi kohustusi Eesti riigile ja võimalik, et ka kohalikele omavalitsustele.
Vaata lähemalt, millistes Eesti piirkondades kogutakse kõige enam toidujäätmeid. Protsent näitab liigiti kogutud biojäätmete osakaalu segaolmejäätmetest.
Meil on hea meel jagada, et 2025. aastal liitus Brykkari perega üle 3000 uue majapidamise.
See tähendab 3000 uut kodu, kus bioprügi ei lähe enam olmeprügi hulka.
Kui üks Brykkar kogub keskmiselt ~4 liitrit bioprügi korraga ja seda tühjendatakse umbes 3× nädalas, siis tähendab see…
- ligikaudu 500 kg bioprügi aastas ühe uue majapidamise kohta
- kokku 1 500 TONNI bioprügi aastas, mis ei satu enam olmeprügi hulka
Sellele statistikale lisanduvad veel kõik meie varasemad Brykkari omanikud, kes JUBA bioprügi sorteerivad
See on selgelt mõõdetav ja oluline samm, millega vähendame toidujäätmete osakaalu Eesti olmeprügi hulgas ja seda tänu teile. Aitäh!
Soojade tervitustega
Anett & Rauno
Allikad:
Kliimaministeerium
Virumaa Teataja
Tartu Postimees
