Kanakondid, munakoored ja kasukas bioprügikastis?
Hiljuti avaldas Postimees huvitava artikli, kus näidati, mida Eesti kodudes biojäätmetena kogutakse, millest omakorda toodetakse gaasi ning vedelväetist. EKT Ecobios tehases toodetavat gaasi kasutavad kütusena näiteks Tallinna linnaliini bussid, vedelväetisega aga väetatakse Põhja-Eesti põlde.
Tehase arendusjuht Kalle Grents selgitas, et biojäätmete konteinerisse satub siiski üpris tihti võõrkehasid (nt mittekomposteeruvaid kilekotte või pakendeid), mis tuleb enne kääritamise protsessi välja sortida. See on lisatöö, mistõttu tuleks alati eelistada biolagunevaid kilekotte.
Biojäätmete hulka satub tehase töötaja sõnul lisaks tavapärastele kilekottidele ja klaaspurkidele aegajalt ka eriskummalisi asju, näiteks elektrimootor või karvane kasukas. Kusjuures kasuka välja sorteerinud masin läks seetõttu umbe ning selle puhastamine oli tehase arendusjuhi Grentsi sõnul väga ajakulukas.
Konkreetse tehase arendusjuht rõhutas, et gaasi tootmisel ei sobi biojäätmete hulka munakoored ega kondid. Aga meie andmetel tohib munakoori siiski biojäätmete hulka lisada, sest need on siiski väetisena olulised. Küll aga soovitatakse munakoori purustada väiksemateks tükkideks enne biojäätmete hulka viskamist, et kiirendada nende komposteerumise protsessi.
Konte ega koorikloomade kestasid aga ei tohi biojäätmete hulka visata, need tuleb panna olmeprügisse. Kondid ei komposteeru ning lisaks võivad need lõhkuda ka tehaste sorteerimisseadmeid.
Allikas: Postimees.
