Kas Pärnu tänavaid hakkavad kaunistama prügikotihunnikud?
Avaldan 26.10.2026 Pärnu Postimehele kirjutatud arvamusloo täismahus.
Meie neljaliikmelises peres, kus tehakse palju ise süüa ja sorteeritakse keskmiselt usinamalt, tekib igal nädalal keskmiselt 80 liitrit pakendijäätmeid ning 60 liitrit paberit ja kartongi. Kahe nädalaga teeb see kokku 280 liitrit jäätmeid. Praegu kogume need kodus liigiti kokku (kastudes selleks Brykkari sortimiskaste) ja viime regulaarselt avalikesse kogumiskonteineritesse. Lihtne ja mugav.
Järgmise aasta sügisest plaanib Pärnu linn aga avalikud pakendi- ja paberikonteinerid kaotada. Edaspidi tuleb jäätmed üle anda kodu juurest, kas konteinerites või spetsiaalsetes 150-liitristes kottides.
Esmapilgul kõlab hästi. Prügiauto tuleb ise koju ja loodetavasti hakkavad inimesed rohkem sorteerima. Ometi tekitas see uudis minus rohkem muret kui rõõmu.
Olen suur jäätmete sorteerimise entusiast ning minu ettevõte Brykkar tegeleb juba aastaid sellega, kuidas muuta eestlaste jaoks kodune sorteerimine võimalikult lihtsaks ja mugavaks. Aga kui jäätmete üleandmine muutub keerulisemaks, siis mille nimel me seda kõike teeme?
Kas prügikonteinerite asemele tulevad prügikotihunnikud?
Pärnu linna info kohaselt saab pakendi- ja paberijäätmeid kõige sagedamini üle anda kord kahe nädala jooksul. Meie pere puhul tähendab see 160 liitrit pakendeid ning 120 liitrit paberit ja kartongi. Kokku 280 liitrit jäätmeid, mis tähendab kuni kolme suurt 150-liitrist kotti.
Kujutame nüüd ette tavalist Pärnu eramajade tänavat, kus on kümme sarnase jäätmemahuga peret. Kahe nädalaga tekiks neil kokku 2800 liitrit pakendi- ja paberijäätmeid! See võib tähendada ligi 30 suurt jäätmekotti ühe tänava ääres.
Milline hakkab tänavapilt prügiveopäevadel välja nägema? Kas väravate ette tekivad kilekotihunnikud? Kui vara võib kotid tänavale viia? Mis saab siis, kui varesed või muud loomad need katki nokivad või prügiauto hilineb?
Alternatiiv on võtta kasutusele lisakonteinerid. Meie pere saaks sellega hakkama, kuigi tõenäoliselt tuleks neile ka viisakas varjualune ehitada. Aga kõigil pole selleks raha ega ruumi. Paljudes Pärnu hoovides on juba praegu mitu prügikonteinerit.
Kuhu viia suuremad pakendid?
Kui ostame uue külmkapi, kodumasina või garderoobikapi, tekib korraga suur kogus pappi ja pakendimaterjali. Praegu voldin kastid kokku, tõstan autosse ja viin avalikku kogumispunkti.
Mida ma tulevikus teen? Hoian neid järgmise prügiveoni koduaias või sõidan spetsiaalselt jäätmejaama? Avalikud kogumispunktid täidavad olulist rolli just olukordades, kus jäätmeid tekib tavapärasest rohkem.
Sorteerimine peab muutuma lihtsamaks, mitte keerulisemaks
Kõige rohkem muretsen nende inimeste pärast, kes juba praegu ei sorteeri. Kas inimene, kes täna ei viitsi pakendeid eraldi koguda, hakkab neid nüüd hoolikamalt sorteerima, kodus hoiustama ja õigel päeval tänavale viima? Või viskab kõik lihtsalt segaolmejäätmete hulka, isegi kui see tähendab veidi suuremat prügiveoarvet?
Olen veendunud, et inimesed sorteerivad rohkem siis, kui see on nende jaoks mugav. Just selle nimel me Brykkariga iga päev töötamegi. Aga kui kodus sorteerimine muutub lihtsamaks ja jäätmete üleandmine keerulisemaks, võime lõpuks teha tühja tööd.
Mõistan, et avalike konteineritega on probleeme. Need saavad täis, nende kõrvale jäetakse prügi ning liigiti kogumise kvaliteet pole alati piisav. Aga kas lahendus peab olema nende täielik kaotamine?
Kliimaministeerium on selgitanud, et omavalitsustel ei ole keelatud avalikke pakendikonteinereid säilitada. Kodust kogumise võimalus peab olema tagatud, kuid avalikud kogumispunktid ei pea tingimata kaduma.
Miks ei võiks Pärnu säilitada vähemalt osa avalikest pakendi- ja paberikonteineritest, näiteks suuremate kaupluste ja kaubanduskeskuste juures? Need kaks süsteemi võiksid teineteist täiendada, mitte välistada.
Toetan igati eesmärki suurendada jäätmete liigiti kogumist. Aga reformi edukust ei näita see, mitu prügikonteinerit tänavatelt kaob, vaid see, kas inimesed hakkavad päriselt rohkem sorteerima.
Kui tahame, et inimesed sorteeriksid rohkem, peame neilt takistusi eemaldama, mitte neid juurde tekitama.
Link originaalartiklile: https://parnu.postimees.ee/8571691/anett-kutti-kas-parnu-tanavaid-hakkavad-kaunistama-prugikotihunnikud
Pilt on illustratiivne ja selle loomisel on kasutatud Google Mapsi fotot ning AI abi.
