Kuhu prügikasti käib näritud näts?

Nii küsis eile meie 7-aastane poeg. Tihti avastan ka ennast köögist, käes nt katkine riidepuu, pesulõks või pooleks läinud pliiats. Teadmata, kas tegu on segaolmega või äkki nt riidepuu plastik ja metall käivad pakendiprügisse?! Ma usun, et meie pere pole ainuke, kellel sedalaadi küsimusi tekib. Postimehes oli praktiline artikkel, kus kortermajadele koolitusi korraldav Mirell Merirand jagas mitmete näidetega nõuandeid jäätmete liigiti kogumiseks.

Merirand rõhutas biojäätmete kogumise olulisust:"Kõige olulisem on neist kohustuslik biojäätmete kogumine, sest need lähevad sada protsenti ringlusse – enamasti kas kompostiks või biokütuseks. Biojäätmetest saab väga kvaliteetset komposti, aga seda juhul, kui jäätmeid pole segatud näiteks klaasi ja plastpakenditega." Brykkar bioprügikast saab siin suureks abiks olla, muutes toidujäätmete sorteerimise lihtsaks.

Mis on biojääde ja mis mitte?

Koolitaja Merirand soovitas lähtuda nn talupoja tarkusest ehk biojäätmete hulka tuleks panna vaid seda, mida hiljem kompostina ka oma peenras kasutaksid. Merirand käsitles ka populaarset munakoorte küsimust, kinnitades meie varasemas blogi postituses viidatud juhisele panna need ikka biojäätmete hulka. 

Merirand rõhutas biojäätmete kõrval ka pakendite olulisust, sest nii metall, klaas, paber kui kartong on 100% ümbertöödeldavad.

Pakendite kogumisel soovitas Merirand lähtuda lihtsast põhimõttest:"Pakend on see, mis on millegi ümber, kaitseb mingit tarbitavat toodet või sisu. Siia kuuluvad plast-, metall-, paber-, papp- ja klaaspakend ning joogikartong, mis tuleb kokku koguda puhtalt ehk vajadusel kergelt läbi loputada, et need konteineris teisi pakendeid ei määriks. Kui paberpakend on väga määrdunud, siis tasub see visata siiski segaolme hulka, sest seda ei saa taaskasutada."

Mida panna segaolmesse?

Meile on jäänud kõrva veel üks hea soovitus: kui sa ei tea, millise jäätmeliigiga on tegu, pane see segaolmesse (va mõned erandid). Merirand toob artiklis välja praktiliste näidetena kassiliiva, määrdunud pakendid, küpsetuspaberi, fooliumi, tolmuimeja kotid, suured kondid (sh koorikloomade), katkised kunstitarbed või lauanõud, CD plaadid ja hõõgniidiga lambipirnid, mis kõik kuuluvad segaolmesse.

Olmejäätmete hulka ei tohi kindlasti panna ehitusjäätmeid, elektroonikaseadmeid ega ravimeid.

Sorteerimise järgmine tase: aegunud ravimid ja tekstiilid...

Patareisid ja e-sigarette teavad juba paljud viia spetsiaalsesse kogumiskasti, mis on juba aastaid nt suuremate toidukaupluste juures olnud. Aga Merirand viitab artiklis praktiliste näidetega ohtlikele jäätmetele, mis tuleb viia jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti:"Ohtlikud jäätmed on näiteks päevavalgus- ja säästulambid, e-sigaretid, LED-pirnid, vanad kraadiklaasid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvi-, laki-, liimi- ja hermeetikujäägid, happed, leelised, fotokemikaalid, taimekaitsevahendid, kodukeemia, patareid ja akud." Aegunud ravimeid on kohustatud korjama kõik apteegid.

Sellest aastast muutus omavalitsustele kohustuslikuks ka tekstiilijäätmete liigiti kogumine. Vastavalt omavalitsusele on ka tekstiilijäätmete kogumine pisut erinevalt lahendatud, mistõttu tasub selle kohta eraldi uurida. 

Meie soovitus on minna samm-sammult. Alusta lihtsamast, nt biojäätmed, paber ja klaas, mis on väga selgesti eristatavad jäätmetüübid.

PS! Näritud näts, katkine riidepuu ja pooleks läinud pliiats lähevad olmeprügisse ;)

Allikas: https://www.postimees.ee/8167815/kordame-ule-kuidas-on-oige-jaatmeid-liigiti-koguda