Uuring: bioprügi hulk segaolmejäätmetes on vähenemas – kas see on märk muutuvast harjumusest?
Pärnu Postimees jagas hiljuti riikliku sortimisuuringu tulemusi, mille tulemused olid rõõmustavad – bioprügi osakaal segaolmejäätmetes on märkimisväärselt vähenenud. Kui viis aastat tagasi moodustas biolagunevad jäätmed veel 33% segaolme prügist, siis nüüdseks on see langenud 23% peale.
See 10-protsendiline langus viitab olulisele nihkele eestimaalaste harjumustes. Uuringu autorite hinnangul on peamiseks põhjuseks 1. jaanuaril 2024 jõustunud seadusemuudatus, mis teeb toidujäätmete sorteerimise kohustuslikuks kõikidele majapidamistele.
Me tahame muidugi väga loota, et oma pisikese panuse on sellesse andnud ka Brykkari kogukond.
Tänaseks on üle 4000 Eesti kodu valinud Brykkari oma kööki – ja teinud sellega toidujäätmete sorteerimise lihtsaks ja lõhnavabaks.
Kui biojäätmeid eraldi uuriti, leidus selle hulgas endiselt veel sobimatut prügi. Ehk teisisõnu on jätkuvalt väga oluline tõsta inimeste teadlikkust ka sorteerimisjuhiste osas – milline jääde sobib biojäätmete hulka ja milline mitte. Kõige sagedasemad vead biojäätmete kogumisel olid aia-ja haljastusjäätmed või pakenditesse jäetud toidud, mis ei sobi bioprügi hulka.
Loe meie varasematest blogipostitustest, mille vastu kõige enam toidujäätmete sorteerimisel eksitakse ning meie koostatud sorteerimisjuhist, mida/kuhu panna.
Miks see kõik oluline on?
Bioprügi sorteerimine pole lihtsalt reeglite täitmine – see on oluline samm keskkonnasäästlikuma elukeskkonna suunas. Mida vähem biolagunevat prügi satub segaolmesse, seda vähem kulub ressurssi selle sorteerimiseks, transportimiseks ja töötlemiseks vales kohas.
Uuringus selgus, et pakendijäätmete osakaal segaolmes on seevastu hoopis tõusnud32%-lt 38%-le. Ilmselt on siin põhjus selles, et pakendikonteineri kasutamine majapidamises pole veel kohustuslik ning paljud panevad kõik peale toidujäätmete segamini olmeprügisse. Kindlasti soovitaks pakendite sorteerimiseks kasutada avalikke kogumispunkte või kollase koti teenust.
Meie perel tekib pakendijäätmeid kõige enam, mistõttu kogume neid eraldi ja tühjendame korra nädalas lähimasse avalikku pakendikonteinerisse. Tänu sellele püsib olmeprügikast väga pikalt väga tühjana. Rääkisime sellest lähemalt kevadises Ringvaate loos.
Aitame seda trendi jätkata!
Kui sul ei ole veel kodus lahendust, mis muudaks biojäätmete kogumise mugavaks ja lõhnavabaks, siis Brykkar võib olla just see, mis aitab sul alustada.
Tutvu Brykkari toodetega siin
Aitame koos hoida seda positiivset suunda – üks kodu korraga.
Allikas: Keskkonnaagentuuri tellitud riiklik sortimisuuring Pärnu Postimehes.
